Persoonid

Jim Clark, suur võidusõitja (1)

Eessõna sir Stirling Mossilt

Piero Taruffi, rahvuslik aare

   Piero “Hõberebane” Taruffi oli vähemalt Euroopa mastaabis üks pikima eduka karjääriga võidusõitja. Lisaks sellele aga oli ta ka rekordimees kahel ja nelja rattal, leidur ja insener ning kirjanik ja ajakirjanik.

Jochen Rindti mälestades

F1 kolmeteistkümnes maailmameister ei saanudki teada oma tiitlivõidust, mis seni ainsana on kellelegi osaks saanud postuumselt. Jõukast perekonnast pärit ja varakult vaeslapseks jäänud, oli ta kogu oma nooruse pühendanud kiiretele autodele. Noortekambal, millest ka Helmut Marko F1-te jõudis, oli kombeks vana Volkswageniga Grazi ümbruse teedel kihutades pidada omapärast võistlust: kui auto ümber läks, kraavi sattus või juht kaaslaste meelest liiga aeglaselt sõitis, istus järgmine nooruk rooli ja võitjaks osutus see, kes kõige kauem juhtida sai.

Insener MacPhersoni küünlad

Ameerika insener Earle Steele MacPherson oli oodanud hetke 1945. a. mais oma sisimas nähtavasti 1924. aastast peale, kui ta General Motorsi arenduskeskuses tööle hakkas. Lõpuks anti talle kui Chevrolet´ kergete autode grupi peainsenerile vabad käed ehitada tõepoolest kerge (loe: euroopalik, insenerlik) auto. Ameerikagi vajas tegelikult sellist ammu, kuid ei tahtnud seda tunnistada ei siis ega ka 15 aastat hiljem, kui Ford tõi välja Falconi, Chevrolet Corvairi ning Chrysler Valianti.

Jumalaga, Prints

FRANÇOIS CEVERT sündis 25. veebruaril 1944.a. Tulnud 1969.a.vormel-2 Euroopa meistrivõistlustel 3. kohale, alustas ta oma vormel-1-karjääri 1970.a. Hollandi GP-l March-Fordi roolis. Samal aastal teenis 6. kohaga Itaalia GP-l ühe punkti, jäädes üldarvestuses 22. kohale. 1971.a. palgati Tyrrelli meeskonda J. Stewarti kõrvale, kus ta püsis oma sportlasetee lõpuni 1973.a. 1971. aastast on pärit tema ainuke Grand Prix` võit Kanadast ja üldkokkuvõttes parim koht karjääri jooksul – 26 punktiga kolmas. 1972. aasta jäi eelmisest lahjemaks: 6. koht 15 punktiga. 1973.a.

Syndicate content