Oktoobri taustapilt: 1994 Bentley Turbo R Sport

Meie ajaloosarja tähelepanelikes jälgijates tekitab oktoobrikuu taustapildil kujutatava auto väljalaskeaasta kahtlemata õigustatud küsimuse – kas me jätsime kaheksakümnendad millegipärast vahele? Hoopiski mitte. Bentley Turbo R-i (1985-1997) areng lihtsalt kulmineerus tolle 408-hj luksusautoga ja tähistas algselt seatud eesmärkide saavutamist täies mahus.

Kerime nüüd ajalooratast pisut tagasi ja heidame pilgu firma Rolls-Royce Motors Limited argipäevale seitsmekümnendate aastate teisel poolel. Selle ettevõtte kontrolli all olevast Bentley margist, mis 1959. aastal kaotas oma viimase originaalmudeli, oli järel vaid hale vari. Toodeti Rolls-Royce Silver Shadow´ klooni Bentley T2, mis arvati meeldivat jõukatele inimestele, kes ei soovinud uhkeldada „Lendavaks leediks“ hüütud maskotiga radiaatoriümbrisel.

Selliseid inimesi oli aga pagana vähe, kõigest paarkümmend igal aastal. Kuulsa margi lõpetamise oht oli reaalne, sest isegi kloonide meisterdamine käsitööna ei tasunud ennast hetkest, mil läbimüük kahanes suhtele 5:95 Bentley kahjuks. Midagi oli vaja kibekähku ette võtta, kui sooviti Bentley loorberitega pärjatud nime pikemas perspektiivis säilitada. Vajalikud muudatused johtusid tõsiasjast, et Bentley oli algselt üdini sportlikkusest läbi imbunud mark. Pankrotist 1971. aastal vaevaga pääsenud Rolls-Royce´il tuli siiski paratamatult kontsentreerida arendustegevus ühele margile ja see sai olla enesestmõistetavalt üksnes Rolls-Royce. Lisavahendeid Bentley´le teist laadi mootori, jõuülekande või kere projekteerimiseks lihtsalt ei jätkunud.

Tegevdirektor David Plastow, kelle juhtimisel firma edukalt taastus, pööras ummikust pääsemise ainuvõimalikule teele peagi tähelepanu. Nimelt oli turboülelaadimine tosina aastaga USA-st ka kahele Euroopa sõiduautole jõudnud. Need olid BMW 2002 Turbo ja Porsche 911 Turbo. Koos tuuningufirmaga Broadspeed hakati tolsamal murrangulisel 1974. aastal uurima turbokompressori kasutamise võimalust firma 6,75-liitrisel mootoril.

Tasapisi jõuti järeldusele, et uudsel lahendusel on jumet ja ülelaadimisega seeriaauto otsustati 1981. aasta hakul kavva võtta. Bentley läbimüük tol aastal oli endisega võrreldes küll tublisti kasvanud – müüdi „tervelt“ 120 autot -, aga vaja oli hoopiski suuremat kindlust. Kiiruslik Bentley mugavusele keskendunud Rolls-Royce´i kõrval oli too mitmekesisus, mida hädasti vajati.

Genfi 1982. aasta autonäitusel esitletud Bentley Mulsanne Turbo tähistas teatud mõttes tagasipöördumist margi juurte juurde – ja ühtlasi sai sellest mudelist tema tänini kestva jätkusuutlikkuse alustala. Mahtkompressoritega olid varustatud võidusõiduradadel ilma teinud Bentley´d juba 1929. aastast alates, nüüd oli muutunud vaid ülelaadimise moodus.

Turbolaetud mootoriga auto võis juba kaugelt ära tunda värvitud radiaatoriümbrise järgi, mis pidi nüüdsest kujukalt esindama sportlikkust, aga kroomitud ümbristega autod seevastu – normaallaetud Bentley Mulsanne S kaasa arvatud - luksuslikkust. Firmal oli juba pikemat aega kombeks varjata oma jõuallikate võimsust, see öeldi olevat „piisav“. Mulsanne Turbo puhul nõnda siis „piisavast 50 % enam“. Mõistatus missugune!

Uudishimu sai peagi rahuldatud, kuna Saksamaal tuli mõlemat marki autode müümiseks avalikustada nende võimsuse kohta käivad arvud. Nõnda selguski, et normaallaadimise puhul saadi igihaljast V-8 mootorist 148 kW, ülelaadimise abil aga 222 kW. Ümber arvestades teeb see vastavalt 201 ja 301 hj. 50-% võimsuselisa oli niisiis tõepoolest saavutatud.

Ruumipuudusel tuli läbi ajada üheainsa suure Garretti turbokompressoriga, surveastet kahandati 9:1 pealt 8:1-ni. Kui auto projekteeritanuks puhtalt paberilehelt, võinuks kasutada muidugi kaht väiksemat ja saavutada lisaks nii võimsust kui paindlikkust. Alustuseks oli tulemus vägagi hea, pealegi arendas mootor korralikku tõmmet juba üpriski madalatel pööretel. General Motorsi automaatkäigukasti tugevdada polnud põhjust, küll aga rattavõlle ja püsikiirusliigendeid, samuti vähendati ülekandearvu peaülekandes 2,7-ni.

Turbomudeli kiirendusvõime paranes Mulsanne S-iga võrreldes tervelt 3 sekundi võrra (7,2 s) ja kiirust lisandus 20 km/h võrra (210 km/h). Turg ületas ka kõige julgemaid prognoose, tellijad pidid oma autosid ootama nüüd kuni pool aastat. Ostjate demograafias toimusid muudatused. Kiiresti jõukaks saanud noored ärimehed mõtlesid esmakordselt pärast viiekümnendaid aastaid Bentley soetamisele. Kahe aasta möödudes moodustas Bentley osakaal firma toodangus 22 % - mark oli päästetud!

Uus imago vajas veel täiendavat lihvi. Selleks projekteeriti mudel Turbo R. Täht R (sõna roadholding esitäht) viitas auto tähelepanuväärsetele sõiduomadustele. Seda need ka olid, kuna firma uus, 1983. aastal ametisse astunud peainsener Michael Dunn oli ise sõiduentusiast ja teadis täpselt, milliseks ta soovib turbomudeli ses osas muuta. Ülesanne polnud teadagi kergete killast, kui te soovite kombineerida piltlikult öeldes Rolls-Royce´i laadset sõidumugavust ja Porsche 911 juhitavust.

Kompromiss leiti, kui vedrustuse väändejäikust oli suurendatud ees 100 ja taga 60 % võrra, amortisaatorid ümber kalibreeritud ja tagavedrustusse lisatud Panhard´i varb. Ümber sätiti ka roolivõimendi ja esmakordselt ilmusid Crewe´s monteeritavale autole alumiiniumveljed (firma Ronal). Huvitaval kombel ei sobinud sõidulustlikule Bentley´le üldiselt kvaliteetseteks peetud kiirsõidurehvid Pirelli P7. Need asendati kodumaiste Avonitega – ja kere vibratsioonid kadusid.

Turbo R maksis rohkem kui Rolls-Royce´i mudelid Silver Spirit, Silver Spur ja Silver Dawn, aga ostjate entusiasm oli, võiks öelda, piiritu. Kõige optimistlikumal hinnangul (andmed on üpriski vasturääkivad) läks neid 1997. aastani kaubaks – mitmed erimudelid kaasa arvatud - tervelt 6533.

Tehniline areng jätkus. Mudeliaasta 1987 tõi kütusepritse koos 330 hj-ga ja blokeerimatud pidurid, seejärel vahetati kandilised laternaplokid välja nelja ümara esilaterna vastu. Aastakümne vahetumisel saabus adaptiivne vedrustus, mis jälgis juhi sõidustiili ja kohendas ennast sellele vastavaks. Aastal 1992 vahetati vana tüüpi automaatkäigukast välja General Motorsi uue neljakäigulise mudeli 4L80E vastu. Tulid erimudelid Turbo RT, Turbo S ja Turbo R Sport.

Mootori võimsust kergitati järk-järgult. Lõpuks jõuti välja 389 ja isegi 408 hj-ni. Bentley eeskujul hakati turboülelaadimist 1994. aastast alates kasutama ka ka Rolls-Royce´il.

1998. aastaks oli majanduslikult kosunud tehasel võimalik välja tuua uue põlvkonna mudel Bentley Arnage, mille 4,4-liitrine, 32 klapi ja 2 turboga BMW mootor tegi ära sama töö kui 6,75-liitrine Turbo R-il. Aga see on juba hoopis teine lugu.