Viiskümmend aastat Mazda vankelautosid

  30. mai 1967. Tokyo autonäituse avamine. Seni mikroautode ja –veokite ning liitriste väikeautode tootmisega endale tuntust kogunud Hiroshima firma Toyo Kogyo (1984. aastast Mazda Motor) stendile on välja pandud erakordselt kaunis sportkupee. Midagi, mis ei peaks üldse kuuluma margi tootevalikusse. Mazda Cosmo Sport 110S-i kapoti all asub aga sensatsiooniline jõuallikas – vankelmootor elik pöördkolbmootor. Ning pöördkolbe on sellel mitte üksainus, nagu nelja aasta vältel toodetud NSU Wankel Spideril, vaid võrdselt kaks NSU järgmise taseme mudeliga Ro80.

  Kuuekümnendatel usuti siiralt, et dr Felix Wankeli loodud kompaktsel mootoril seisab ees hiilgav tulevik. Sakslastelt ostsid litsentsi arvukad firmad eesotsas suurimatega nagu General Motors. Toyo Kogyo tegi seda 1961. aastal. Esimene katsemootor ei pidanud stendil tundigi aega vastu. Niisiis seisid ees tohutud probleemid. Neid asusidki ääretu pühendumisega lahendama Kenichi Yamamoto juhitud insenerid, keda firmas tunti 47 samurai nime all. Kujundlikult võiks öelda, et tegu oli inimestega, kes oma au kaotamisele insenerikunsti alal eelistanuks legendaarsete sõdalaste kombel surma.

  Kolme aastaga suudeti mootor sedavõrd vastupidavaks muuta, et selle kahe kojaga edasiarendust võis seeriaautole pakkuda. NSU oli hulga lihtsamat Wankel Spiderit ehitanud 2375 eksemplari, Cosmo Sporte tehti seevastu 1176. Igas mõttes suurepärase konstruktsiooniga NSU Ro80 ainsaks kitsaskohaks saigi ta suhteliselt piiratud töövaruga kahekambriline „vankel“. Mudeli tootmine katkestati pärast 37 204 eksemplari ehitamist, nimelt aastal 1977.

  Sellega praktiliselt lõppeski paljulubava mootortüübi seeriakõlblikuks arendamine mujal kui Hiroshimas. Tõsi, ühe suhteliselt õnnestunud katse tegi ka Citroën, kellel valmis 1974. aastani kokku umbes 300 ühe ja kahe pöördkolviga autot. Toyo Kogyo seevastu oli 1978. aasta lõpuks ehitanud tervelt miljon vankelmootorit. 1970. aastast olid vankelautod tal ka eksporditavate nimistus, alates mudelist Familia Rotary (R100). Neid jõuallikaid kasutati ka pikapitel ja väikebussidel.

  Mälestusväärseim sündmus seoses seda tüüpi jõuallikaga toimus 1991. aastal. Seitsmesajajõulise neljakambrilise „vankeliga“ võistlussportauto Mazda 787B võitis siis maailma olulisema autovõistluse – ööpäevasõidu Le Mans´is. Pöördkolbmootoriga Mazdasid toodeti veel uue sajandi teisel kümnendilgi (mudel RX8) ja taoliste autode koguarv jõudis 1,99 miljonini. Siis hakkas aga arendustegevuse „lagi“ vastu tulema ning kasulikum oli ressurss koondada teistesse mootoriprogrammidesse nagu RENESIS. Kenichi Yamamoto ja tema kaasvõitlejate võrreldamatu panus on alatiseks jäädvustatud mootoriehituse ajalukku.

  Meie pildi näete esiklast Cosmo Sport 110S oma arvukate järglaste ringis. Kuulsaima Mazda mudeli 787B tunneb ära ta kireva värvilise rüü järgi.