Vapustav kähmlus soolatasandikul

Bonneville´i soolajärve pind pole paljude aastate kestel olnud sedavõrd heas konditsioonis kui tänavu augustis ja tulemused teel ratasteveoga sõidukite uue unelmapiiri 500 miili tunnis (ligi 805 km/h) poole muutuvad üha muljetavaldavamaks.

  Möödunud laupäeval tegi suurtulemusega otsa lahti Danny Thompsoni Challenger 2, ümber ehitatud 50 aastat vanast Autolite Specialist, mida tema isa Mickey Thompson oli 1968. aastal kasutanud, saavutades umbes 684 km/h. Kuna reaktiiv- ja rakettautode tulemused kasvasid tol perioodil kiiresti, loobus peasponsor Ford Motor Thompsoni edasisest toetamisest. 1988. aastal langesid Mickey Thompson ja tema teine naine Trudy mõrva ohvriteks.

  2010. aasta paiku alustati pliiatsit meenutava kujuga Autolite´i ümberehitamist Challenger 2-ks (Challenger I oli Thompsoni 1960. aastal 654,4 km/h välja sõitnud nelja Pontiac-mootoriga auto nimi). Nagu piltidelt näete, on Danny Thompsoni meeskond umbes kahekümneliikmeline. 2014. aastal õnnestus saavutada tunnikiirus 674,3 km/h ja möödunud aastal koguni 701,2 km/h. Mõlemal korral sõideti nimetatud kiirus vaid „ühel otsal“ (FIA reeglite järgi tuleb tunni jooksul ette võtta kaks vastassuunalist sõitu), rikked ei võimaldanud sõitu korrata.

  Kahe Hemi-mootoriga auto sõitis nüüd välja 718,7 ja 725,7 km/h, paraku mitte lubatud tunni kestel vaid kahel päeval. Ameerika rekord klassis AA/FS oli sellegipoolest sündinud. Sõidud Bonneville´il aga jätkusid. 14. augustiks olid samasugused väikest lauppinda totlevad pliiatsilaadsed autod Speed Demon ja Turbinator II sõitnud vastavalt 727,8 ja 745,2 km/h.

  Esimesena nimetatut, roolis George Poteet, käitab viieliitriste V-8 mootorite paar koguvõimsusega 2200 hj kandis. Dave Spangleri juhitud sõidukit seevastu hoopid Lycomingi gaasiturbiin, mis on pea kaks korda võimsam. Heitlus jätkub ning kui ilmastik püsib pole üldse võimatu, et mõni kolmest sõidukist oma tulemust sel nädalal veelgi parandab.