McLareni kolmeistmeline hüperauto

  26. oktoobril tõi McLaren Automotive avalikkuse ette küllaltki detailse ülevaate ja arvukalt fotosid oma kõigi aegade kiireimast kupeest nimega Speedtail. Ehitada kavatsetakse seda 1,75 miljonit naelsterlingit maksvat (pluss maksud) mudelit ei enam ega vähem kui 106 ekesmplari. Firma andmetel on viimasel kui ühel nimetatuist ostja juba olemas. Deposiidi sisse maksnutele korraldati Londonis äsja kinnine üritus, kus nad said prototüübiga tutvuda.

  Aegade kestes on juhitavuse huvides põhimõtteliselt lühikese telgede vahega sportautodesse püütud mahutada lisaistet. Parim lahendus oli asetada kolmas iste autosse põiki, et tekitada jalaruum juhiistme seljatoe taha. 1966. aastal tuli Pininfarina välja ainulaadse Ferrariga, mudel 365P, mille juht istus keskel ja kaks kaaslast istmepadja poole pikkuse võrra tagapool. Rattakoopad ei sega sellisel juhul pedaalide nihutamist ettepoole lausa mitmekümne sentimeetri võrra.

  McLaren oli üheksakümnendatel see, kes nimetatud idee seeriaautol F1 rakendas ning nüüd siis teist korda. Kupee nimi ei kõla kuigi kaunilt, aga seletab lahti ta olemuse. Esiteks (speed) on tõesti tegemist McLareni kiireima autoga - 403 km/h. Teiseks (tail) aga tagavad sujuv pika „sabaga“ kere ja muudetava asendiga aerodünaamilised lisandid rekordiliselt madala õhutakistuse. Ideestikult jäljendab 5,14 meetrit pikk kere Le Mans´i pikamaa-võistlusautode ammutuntud lahendust.

  Monokok on loomulikult süsinikplastist. Hübriidagregaat võimsusega 1050 hj kombinatsioonis kõigest 1430kg kuivmassiga tagavad fenomenaalse kiirenduse – 0-300 km/h tuleb nimelt kätte 12,8 sekundiga. Võrdluseks: McLaren P1 saab samaga toime 16,5 sekundi jooksul.

  Nende fantastiliste autode viimistlemine jätkub, sestap on esimeste eksemplaride üleandmine klientidele kavandatud aastale 2020. Tellijal on vahepeal piisaval aega sõna sekka öelda viimistluse ja varustuse nüansside kohta.