Hetkeks suurmehele mõeldes

1947. aasta 7. aprilli hilisõhtul suri 83aastane Henry Ford oma Fair Lane´i kodus Dearbornis (Michiganis). Täna möödub sündmusest seega täpselt 70 aastat.

   1863. aastal sündinud Henry oli ainus Michigani farmerite William ja Mary Fordi viiest lapsest, kes täisealiseks elas. Tema tähelepanuväärsest, erakordselt viljakalt elatud elust on isegi autoraamatute vaseses eesti keeles ilmunud „Minu elu ja töö“ (1938), 1995. aastal aga selle raamatu omapärane täiendatud trükk, mis maailma olulismate hulka kuuluva margi lugu üheksakümnendate aastateni edasi jutustab.

  Ford ehitas oma esimese autohakatise nimega Quadricycle 1896. aastal ja hämmastas Detroidi elanikke sellega 4. juunil tänavatel põristades. Ford Motor Company asutati 1903. aasta juunis, kuu aega hiljem müüdi esimene auto. Fordi kuulsaim toode, Model T valmis 1908. aasta sügisel.

  Viis aastat hiljem hakati seda nn töösaarte asemel kokku panema liikuval liinil, millega ühe auto monteerimisele kulutati senise 12 inimtunni asemel kõigest poolteist tundi. Alus keerukate toodete vooltoomisele oli sellega pandud ja Fordist võtsid eeskuju sajad ettevõtted.

  Nõnda tootlikku tööd oli põhjust vääriliselt hinnata, sestap hakati senise üheksatunnise tööpäeva tasu 2,34 dollari asemel töölistele maksma kaheksatunnise päeva eest 5,00 dollarit. Isegi töölised said nüüd võimaluse raha säästa, kaasa arvatud pruugitud, pikemas plaanis aga koguni uue Model T ostmiseks. Liiati et lihtsakoelise auto hinda oli võimalik järk-järgult kahandada - 1924. aastal sai odavaima, rodsterkerega auto kätte pelgalt 260 dollari eest.

  Henry Ford uskus tootmise nn vertikaalse integreerimise ideesse ja püüdis valmistada praktiliselt kõik vajalikud komponendid ise. Tema uue hiidtehas River Rouge oli sedalaadi mõttelaadi ülim väljendus. 1927. aastal hakkas see tootma uut mudelit Ford A. Viimane tähelpanuväärne uuendus, mille sünni juures ta ise olulist rolli etendas oli maailma esimene massiline V-8 (1932), mis sobis hinna poolest kättesaadavalegi autole.

  Maailmasõja lõppedes olid nii Henry Ford kui tema firma kehvas seisus. 1945. aasta sügisel andis ta juhtimise üle pojapojale, kelle eesinimi oli samuti Henry, täpsemalt Henry II (oli ju tegu tööstuskuningaga). Noorel mehel õnnestus palgata teovõimeline kaaskond, nõnda et 1946. aasta olematu, 2000dollarine kasum aasta möödudes 64,8 miljonile kasvas ja veel aasta möödudes pea 190 miljonile.

  Henry Ford suri elektrijõujaama üleujutuse tõttu alektrivalguseta jäänud majas, mida valgustasid küünlad ja kaminates süüdatud puud – sellistes tingimustes oli ta tulnud ilmale 83 aastat tagasi. Suurmehega tuli hüvasti jätma hinnanguliselt umbes sada tuhat kaasmaalast. Suur osa neist olid lihtsad inimesed, töölised tulid isegi töörõivais ja ootasid kannatlikult tunnikese, et vimases austuses kirstust mööduda.

  Võimatu on Henry Fordi elu kokku võtta paremas sõnastuses, kui kõlas raadiost talle pühendatud mälestussaates: „Me kõik oleme nüüd võlglased. Meie seas pole ainsatki ei rikaste ega vaeste, lihtsaid või kõrgeid ameteid pidajate hulgas, kelle elu poleks tema töö läbi paremaks muutunud.“