Eesti liigub autonduses vastuvoolu Euroopa Liiduga

  Lähiajal tuleb Euroopa Komisjonis arutlusele CO2 emissiooni vähendamine autonduses aastatel 2021-2030. Euroopa autotootjate assotsiatsioon ACEA pani hiljaaegu paika oma eesmärgi, milleks on CO2 emissiooni vähendamine 2030. aastaks 20% võrra 2021. aasta tasemest.

  Aga samas rõhutati ACEA avalduses, et antud eesmärgi täitmine sõltub ennekõike ühest olulisest tingimusest - et kõigis Euroopa riikides arendataks kiiremas korras välja korralikud elektriautode ja pistikhübriidide laadimisvõrgustikud, sest just seda tüüpi autode tootmisele rõhuvad täna kõik tootjad ning ainult elektri- ja hübriidautode abil on võimalik saavutada püstitatud eesmärgid.

  Just antud eesmärgi täitmiseks jagatakse valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikides toetusi elektriautode ja pistikhübriidide soetamiseks ja tarbimiseks. Mõnes riigis toetatakse tarbijat elektriautode soetamisel, mõnes jälle on vabastatud registreerimis- ja/või aastamaksudest ning mõnes riigis toetatakse kõigi antud meetmetega.

  Eesti riik jätkab kangekaelselt autotranspordi arengusuundi kaaludes ujumist ülejäänud Euroopa Liidu ja ka autotootjate tulevikunägemustega vastuvoolu. Seda nimelt jätkuvalt biogaasiautosid soosides ja soodustades. Kindlasti aitab hiljaaegu riigi poolt vastu võetud otsus toetada ühistranspordis biometaani kasutamist kaasa ELi taastuvenergia direktiivi täitmisele. Riigi ja seega meie kõigi jaoks on aga tegemist kalli tootega - biometaani tootmisse tuleb investeerida märkimisväärselt ning toodangu ühiku hind kujuneb tuntavalt kallimaks kui maagaasi oma, võrreldavaks diiselkütuse ekvivalentse hinnaga, milles on aga riigieelarvet tõhusalt toetav aktsiis sees. Euroopas kasutatakse biogaasi eelkõige kütteks ja biometaaniks pigem ei rafineerita. Ka surugaasiautode müük Euroopas on languses, mullu müüdi neid ligi 20% vähem kui 2015. aastal, mil samuti toimus langus võrreldes eelmise perioodiga.